Mine sisu juurde

Soani kultuur

Allikas: Vikipeedia

Soani kultuur on vanema paleoliitikumi arheoloogiline kultuur Hindustani poolsaarel Välis-Himaalajas[1] 500 000 – 150 000 (või 100 000) eKr. Harvatakse, et selle kultuuri kandja oli hiline Homo erectus.

Soani kultuur on Acheuli kultuuri kaasaegne, mõnikord peetakse seda Acheuli kultuuri Lõuna-Aasia variandiks. Ta on nime saanud Soani jõe järgi Pakistanis. Soani kultuuri leiukohad on Välis-Himaalajas praeguse India ja Nepali ja Pakistani territooriumil. Lähimad paralleelid väljaspool Lõuna-Aasiat leiduvad Tadžikistanis ja Iraanis.

Esemed on tehtud kvartsiidist veeristest, munakividest või mõnikord rahnudest, mis pärinevad Välis-Himaalaja jõgedest. Leitakse tavaliselt mitmesuguseid kirveid, kettaid, kaabitsaid, nukleusi ja kilde. Kirved sarnanevad sinantroopide omadega. Tööriistad on palju algelisemad kui samal ajal läänes tegutsenud Moustier' kultuuri omad.

Soani kultuuri avastas D. N. Sanya 1928. aastal[2], nimetus "Soani kultuur" pärineb Hellmut De Terralt (1936). Stephen Lycett tegi kindlaks, et Soani tehnokompleks sisaldab Levallois' tehnika 3. mooduse elemente.

Adialast ja Khasalan Kalanist umbes 16 km kauguselt Rawalpindist leiti sadu ihutud veeriseid.

Chauntra külast Himachal Pradeshis leiti pihukirveid ja nuge.

  1. Parth R. Chauhan. A Decade of Paleoanthropology in the Indian Subcontinent (2005–2015). – Gwen Robbins Schug, Subhash R. Walimbe (toim). A Companion to South Asia in the Past, John Wiley & Sons 2016, ISBN 978-1-119-05547-1, lk 39.
  2. Oakley 1964.

Veebiversioon

  • R. S. Davis. The Soan in Central Asia? Problems in Early Palaeolithicculture history. – [[Kenneth Kennedy|K.A.R. Kennedy, G.L. Possehl (toim). Studies in the Archaeology and Palaeoanthropology of South Asia, Oxford & IBH Publishing Company, New Delhi 1984, lk 23-32.
  • Stephen J. Lycett. Is the Soanian techno-complex a Mode 1 or Mode 3 phenomenon? A morphometric assessment. – Journal of Archaeological Science, 2007, 34 (9), lk 1434–1440. Resümee

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]